MIS ON ENSÜÜMID?  

Kui lõvi on saanud saagiks antiloobi, siis ta sööb esmalt siseelundid, et saaks võimalikult palju vitamiine ja ensüüme. Kass aga mängib saagiks saadud hiirega tunde nii, et sülge moodustuks võimalikult palju ensüüme, mis aitavad hiljem hiirt seedida. Haavata saanud loom lakub haavu isegi tunde, sest sülje-ensüümid leevendavad valu ja kiirendavad haavade paranemist. Loomad teavad alateadlikult seda, mida meie, inimesed, püüame avastada ja uuesti kasutusele võtta.  Kreeta söögivalik on tuntud kui üks maailma tervislikumatest. Tervislikult süüakse ka Hiinas ja Indoneesias, kuid samas läänemaailma ehk hüpertööstuslike maade söögivaliku leiab tervisliku toitumise nimekirja lõpuosast.

MILLEST SEE TULEB?

Nii kreeta kui ka hiina söögivalik koosneb suuremas osas (80%) köögiviljadest, samas kui läänemaailma söögilaual on 80% loomseid valke. Just toored või kergelt kuumutatud köögiviljad sisaldavad palju ensüüme, mis ongi üks põhjus, miks kreeklased elavad kaua tervetena. Samal põhjusel esineb Hiinas vähem kopsuhaigusi kui Euroopas, kuigi hiinlased on suitsetamise poolest esikohal maailmas.

ENSÜÜMID KAITSEVAD

Ensüümid võivad seletada mitut asja, mida küll tunnistame, kuid ei mõista. Kes ei tunneks end väsinuna suure lihalõigu söömise järel, kuid kui sööme hea ja rikkaliku salati enne liha, siis väsimust ei esine või on see väiksem. Salati ensüümid aitavad seedida lihas oleva rohke rasva ja valgud. Paljudel põhjamaalastel on raske seedida kodumaal saia, kuid lõunamaareisil seda probleemi ei ole. See tuleneb sellest, et lõunas on erinevad ensüümid, sest nisu on kauem päikese käes ja seda töödeldakse teisiti. Mainimata ei saa jätta veel ühte avalikku, kuid siiski veidi vaieldavat saladust: paljude piima-allergikute ja laktoositalumatute sümptomid kaovad, kui pastöriseeritud piim vahetada vastlüpstud piima vastu. See tuleneb sellest, et pastöriseerimine lihtsalt hävitab suurema osa ensüümidest, mis on looduslikult värskes piimas.

ENSÜÜMID KAITSEVAD,  LIHTSUSTAVAD SEEDIMIST, TERVENDAVAD JA ON ELU KÄIGUSHOIDJAD.

KUI ENSÜÜMIDE TEGEVUS PEATUB, SIIS ME LIHTSALT SUREME

Tööstuses on ensüüme kasutatud juba 60 aastat. Sellest hoolimata me ei tea kuigi palju nende mõjudest tervisele ja see nõuab veel palju uurimist. Kes teab, kuid võib olla just ensüümid võivad seletada paljude haiguste teket. Ensüümid on nagu võti, mis avavad lukustatud ukse. Aga ainult õige võti avab ukse. Võtit peab keerama ka õiges suunas ja see ongi koeensüümide, ensüümide abiainete, ülesanne (Q10, vitamiinid ja mineraalid).

Ensüüme on kõikides elusolendites ja organismides: taimedes, loomades, müko-organismides, seentes, bakterites. Bakterid on iseenesest ensüümitehased. Eriti värsked puuviljad, köögiviljad ja teraviljad sisaldavad palju ensüüme. Need toiduained peaksid olema meie põhilised ensüümiallikad.

Kuna mikrolaineahi ja kasvuhoones kasutatud kemikaalid hävitavad toidus sisalduvad ensüümid, siis on lihtne mõista, miks paljud müügis olevad tooted on ensüümivaesed ja seega inimorganismile kasutud. Keha vajab 40 liitrit ensüüme päevas. Kõige rohkem ensüüme leidub süljes (50%). Sülg sisaldab suurimas osas amülaase, mis lõhustavad tärklise suhkruks.  Kui mälud leivatükki, tunned suhkru maitset üsna kiiresti. Mälu toitu vähemalt seitse korda enne kui neelad – see ei ole müüt vaid tõsi. Inimese kogu soolestikuflooras sisalduv bakterite hulk on 10E14 ja kõik bakterid toodavad ensüüme (25%).

Need ensüümid avavad ja sulgevad ukse, mõjutavad kasvu, seedimist, hapniku ja süsinikdioksiidi transporti, haavade paranemist , kudede paranemist, südame löömist ja haigustest paranemist. Kõhunääre on samuti tähtis ensüümide tootja (25%). Tähtsaimad kõhunäärme ensüümid on laktoos, proteaas ja lipaas. Kui kõhunääre ei tööta, siis soolestikufloora peab korvama selle ensüümide tootmise. L.acidophilus ja S.lactis toodavad laktaasi, E.salivarius proteaasi, L-fermentum ja E.faecium lipaasi. Juhul kui nii kõhunääre kui ka soolestikufloora on kahjustatud, siis alistume haigustele ja allergiatele.  Olukord halveneb seni kuni ensüümitase ei normaliseeru, juhul kui normaliseerumine üldse on võimalik. Vananedes kõhunäärme tegevus nõrgeneb, soolestikufloora halveneb ja miljardid ensüümid hävivad aeglaselt. Kui me ei korva ensüümide puudujääki tervislikult toitudes, siis see halb spiraal jätkub kuni sureme (exit morbus).

Miks vajame nii paljusid erinevaid ensüüme? Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, teatud pH-s ja teatud temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis. Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi.